Nimrodel kirjutab:
Aga kui läheb hästi, siis mõeldakse enamasti, mida sellest ikka rääkida. Kui halba pole, siis justkui ei olegi põhjust sõbrale helistada. Imelik oleks ju öelda, et tere, mul on kõik niiväga hästi. Äkki sõnab veel selle ütlemisega ära. Mida sõber veel mõelda võiks ... et rääkija niiviisi uhkeldab või nöögib või viimaks halvustab ... või tahab midagi saada, äkki peab veel imelikuks.
Kui paljud meist tõesti ühtlevad häid sõnu lihtsalt selleks, et jagada teisega oma head "olemist"?
(Retoorilise küsimusega tegu.)
Rääkimine ja eriti see hästi popp "jagamine"
(sharing) on üleüldse suuresti ülehinnatud ja väga veider asi. Kohe Väga Veider!
*judistab õlgu*