PEIDETUD KUNINGRIIK

Olen jõudnud aastatepikkuse mõtiskluse tulemusel seisukohani, et Keskmaal/Tolkieni loomingus peaks kõikide asjade seletamine olema rohkem seoses keskkonna/kontekstiga. Näiteks olid noldorid kindlasti kõvemad sõdalased kui päkkarid ajal, mil nad koos Keskmaal suure kogukonnana viibisid; näiteks oskasid tasandikkudel elavad tüübid nagu näiteks Rohani ratsanikud kindlasti paremini vibu lasta kui metsas elavad haldjad, kelle peamine küttimisviis pidi põhinema ikkagi lõksudel; näiteks kartsid haldjad hirmsasti lohesid seetõttu, et lohed olid Morgothi, mitte Iluvatari looming ja päkapikud kartsid balroge rohkem seetõttu, et balrogid ei olnud algupäraselt loodud Ardale jne. Ja üldse!

Jah

Väga õige tähelepanek. Ma usun, et paljud on nõus ka ja oleksid tahtnud ise selle peale tulla ja esile tuua. Aga hiljaks jäime! Nüüd on põld lai, et seda konteksti iga vaidlusküsimuse taha kleepida ja näha, kas need kõik lahenevad.

ma ütleks, et väita rohani rastanikke haldjatest paremateks laskuriteks on vbla keskkonnaloogiline, aga absoluutselt mitte rassiloogiline.
Haldjad tegid kõike paremini kui inimesed, paljunemine ja kohanemine v.a. Ja vibulaskmine oli neile kökimöki, arvestades, milline haigelt hea silmanägemine neil nt oli, ja kui kaua aega harjutamiseks.

Kui mitte arvestada seda rassiloogikat, et haldjad üleüldse kõike paremini tegid (välja arvatud kaks mainitud punkti), siis võib pikk metsaselamise aeg haldjatel selle 'palju aega harjutamiseks' ära rikkuda. Olgugi hea silmanägemine. Samas ma loen alatasa kuskilt, et "hiilis vibuga metsas", miks haldjad siis ei võinud metsas paeltepanemisele lisaks vibu viibutada? Liiga rägastikus nad juba põhimõtteliselt ei konnanud, sest kus siis ämblikud ja muud elukad oleksid konnanud.

Rassiloogikaga ehk siis "haldjatel oli palju rohkem aega" ei saa tegelikult ühtegi sellist asja eriti seletada. Põhjendan eluliste näidetega: 5 aastat MMA või poksi või jalgpalli vm spordialaga tegelenu on kahtlemata sarnaste algeelduste korral märksa vilunum ja osavam kui 5 kuud tegelenu. Aga ma väidan ka, et 15 aastat vs 30 aastat mingi spordialaga (või tegelikult mistahes elualaga) tegelenutel on ajafaktorist tulenev vahe minimaalne, pigem hakkavad määrama konkreetsel alal olulised andekused, iseloomuomadused jms. Vähemalt inimeste puhul on see nii. Lihtsalt mingi vilumuseni jõudes tuleb piir ette ja sealt edasi tehakse harjutamist jätkates vaid minimaalseid edasiminekuid, kui üldse.

Esteril, Sa siis ütled, et keskkonnaloogiliselt said rohanlased harjutamisest eelise väljadel elamise tõttu, kuna see võimaldas neil oma loomupäraseid andeid selle teatava piirini välja arendada, kuhu kõik on piisava harjutamise korral võimelised jõudma. Kas sellel põhinev parem vibulaskmisoskus tuleneks sellest, et haldjad siis oma loomupäraseid võimeid ja varemharjutatud asju metsas elades enam edasi ei harjutanud ning kaotasid vilumuse? Või pidi haldjate loomupäraste võimete "platoo" asuma madalamal kui rohanlastel, harjutagu palju tahes? See viimane oleks kahtlane, kuna haldjate erakordset silmanägemist ja kindlat kätt on palju viidatud, see oli seda just inimestega võrreldes. Metsas vibu mittelaskmine oleks tõenäolisem, set mul isiklikult ei meenu kunagi näited ja ma ei saa raudselt väita, et haldjad metsas vibu muu kui rituaalse relvana kaasas tassisid.

Ma viitan sellele, et kuna lagedal on vibule oluliselt rohkem kasutust ja Keskmaal ning eriti Rohanis hakkasid tõenäoliselt inimlapsed kuskil pooleaastaselt vibu laskma ja ratsutama , siis võrreldes hadjatega, kes elasid metsas (ma räägin siin Keskmaal laiuvatest põlismetsadest ja padrikutest, mitte kenasti harvendus- ja hooldusraide all muudetud metsamaastikest nagu Eestis need enamasti on) ja seetõttu vibu palju harvem kasutada said nii jahipidamiseks kui sõdimiseks (nii palju kui nad üldse seal sõdisid), siis nad lihtsalt ei pidanud vajalikuks sellega nii hoolikalt tegeleda, kuna see oleks lihtsalt aja ja ressursi raiskamine.