PEIDETUD KUNINGRIIK

Kas ropp sõnavara muutub siis mingis vanuses inimesele omaseks ja südamelähedaseks ? Loodan, et mitte. Olen juba 14 ja seni olen suutnud seda vältida.

nali on selles, et minul sellest raamatust mingeid erilisi roppsi küll mällu pole jäänud.
Ma ei saa isegi päriselt aru, mis sõnadest on jutt.

üldiselt ihulised asjad muutuvad hingelähedasemaks küll aja möödudes ja häbelikkus langeb.

Sekundeerin Eleanorale. Ma küll ei mäleta roppusi aga lõpuni ma F ja K-d lugeda ei suutnud. Igav, veniv, labane.

lugesin just läbi Hargla "French ja Koulu Tarbatus" ja olen veidi õnnetu. see polnud sugugi nii hea kui esimene kogumik.

ei, lugeda on lahe ja ladus ja väga palju on väga õnnestunud nalju. sisulisest poolest meeldis mulle kõige rohkem keskmine lugu "Sekeldused semiootikutega", ilmselt seetõttu et see oli kõige põnevam ja ainuke kord kus tuli jälle - vähemalt osaliselt - mängu Dagoberdi Leegion.

aga... kuidagi väga palju oli siukest labast etteaimatava lõpuga hambapasta-ja-kingaviks-läksid-vahetusse nalja ja üldse... situatsioonikoomika peab ikka väga õnnestunud olema, et mitte laadapalaganiks kätte minna.

ühesõnaga kokkuvõttes 50:50 ja hetkel ei oskagi rohkem kosta.

ditto

Ausalt, sihuke pettasaamise tunne on. Et esimese raamatu rasvast müüakse nüüd teist, kui ma oleks antud teost näiteks ennemalt raamatukogu abil lugenud, poleks ma teda küll ostnud.

Huumor oli jah sihuke laadapalagani värk ja tundus üleüldse, et süžeed aeti ikka sedamoodi, et selliseid kingaviks-hambapasta nalju ikka rohkem saaks (noh, tundus, et kolmanda osa koll toodigi just seepärast sisse, et üks sihuke labasevõitu nali läbi läheks) Teine osa oli erand, toda lugesin ma aga suvel järjejutuna, oli päris pädev, aga esimene ja kolmas on ikka ühed haltuurad küll.

Tammsaare-preemia laureaadilt võiks ikka rohkem loota.

Tammsaare preemia sai Hargla ikka oma eelmise nelja romaani eest, "Tarbatu"-loo ilmumine samal ajal oli täisti juhuslik.
Nõrk on see raamat küll, koosneks nagu rohkem pildikestest ja mõttejuppidest, mis on kuidagi lõdvalt üksteise külge traageldatud. Ei tea, kas äkki Varrakul olid lepingus sanktsioonid üleandmise tähtaja ületamise kohta, et asi nõnda viimistlemata trükki läks. Kahju.

Heh,
ma olen vist ainus, kellele see raamat täitsa kohe meeldis. Jah, French on French ja traagelniidid hästi näha.

Tavaliselt on see kurnav, aga mitte siin. Nojah, viga on ilmselt siiski ses, et hea perekonna tuttav. Ma ei suuda Indrekusse suhtuda sama anonüümselt kui igastesse Kivirähkadesse. Ebaprofessionaalsus, tean, tean.
Aga ma nautisin seda, kuidas Indrek ennast Frenchi kirjutas ja igaseid muid tema nn ärapanemisi. Näiteks semiootikute teemadel. Ja see kokkamine, mmm...

Pildid ei haakunud aga jah päris nii hästi kui eelnevad ja üldse oli lohakam vormistus. A niipalju juttu olen kuluaaridest kuulnud, et aeg pressis vms.

krt, ma isegi kirjutasin mingil ajal oma lehte sellest.. a maimäleta, millal..

"Frenchi ja Koulu reisid" on nüüd ka väljas. ostsin ära (oma lemmikeestifäntäsikirjanikku peab ikka toetama, mis sest et ta enam palju fäntäsit ei tee), aga lugeda pole veel jõudnud.

mainin lihtsalt, et kõik huvilised ikka teaksid ja et endal meeles püsiks - kui läbi loen, siis kommenteerin. ma ilgelt loodan, et see on parem kui "French ja Koulu Tarbatus".

"French ja Koulu reisid" on hea raamat. Kuigi ma ei ole teist osa lugenud(liiga palju negatiivseid arvamusi) ei saa ma küll aru, et midagi oleks nagu arusaamatuks või vahel ära jäänud. Esimene pool raamatust meeldis küll rohkem, aga üldmulje on väga hea.

Loe ikka ise ka ülejäänu läbi ja alles siis otsusta, kas nendel teistel negatiivsetel oli õigus või võivad nad ses suhtes otseteed sinna minna, kus...noh, pipar kasvab. (Wismaris ütleks ma muidugi hullemini. Mis tuletabki mulle meelde, et...)

Olen lugenud läbi kõik kolm raamatut. Mulle muidugi meeldis kõige enam esimene, samas täiesti omad head naljad olid ka teistes. Seega, kui rahaliselt võimalus tekiks, ostaks ka kolmanda osakoju ning tulevikus loen järgmiseidki.